Mõnikord juhtub, et raamatu väline ilu saab transportimisel veidi kannatada. Leiunurga raamatud on väikese iluveaga – mõnel on nurk muditud, mõnel kleebisejälg või muu pisike puudus. Kinkimiseks ta seega ei hästi sobi, lugemiseks aga küll. Defektita raamatu leiad siit.

Esimene peatükk siin/ Saadaval ka e-raamatuna.

Manni lugemisblogi: “Lugeda oli taas kord mõnus. Üleliigset pasundamist ei olnud ja kuigi Roccol olid omad pahed, siis üle võlli ta sellega ei läinud, vähemalt nii palju, et see oleks lugu ennast seganud. Pigem jättis järgmist osa ootama, et näha, kuidas need mustad otsad edasi kulgevad ja millal ta vahele jääb.

Rocco Schiavone on tõredaloomuline ja sageli kahtlaste töömeetoditega politseiuurija, kes hämaratel asjaoludel on saadetud Põhja-Itaaliasse Valle d’Aosta ringkonda. Elupõlise roomlasena vihkab ta lund ja keeldub kategooriliselt kandmast rohmakaid talvesaapaid, rikkudes kõrgi kangekaelsusega Alpide suusakuurorti oludes täiesti sobimatuid Clarkse. Schiavone esimene juhtum uues töökohas käivitub siis, kui õhtuse rajahoolduse käigus ilmub lume alt välja surnukeha. “Must rada” on Rocco Schiavone seeria esimene raamat, samast sarjast on ilmunud ka Aadama küljeluu“, “Maikuu lumi” ja Kevadpuhastus“.

Lugejate soovitused:

Kõne tuli jaoskonnast. See tähendas kaheksanda astme jama. Võib-olla isegi üheksanda. Rocco Schiavonel oli oma isiklik skaala kõikide nende jamade hindamiseks, mis elu talle iga päev vähimagi kaastundeta kinkis. Skaala algas kuuendalt astmelt. See hõlmas koduste kohustustega seotud asjaajamisi: poes käimine, torulukksepad, korteri üür. Seitsmendale astmele jäid kaubanduskeskused, pank, postkontor, laboratooriumid, analüüside tulemused, arstid üldiselt, aga eelkõige hambaarstid ning lõpuks õhtusöögid töökaaslaste või sugulaste seltsis, jumal tänatud, et viimased elasid Roomas. … Viimaseks oli tema skaalal kümnes aste kõigi ülejäänud jamade ema: kuritegu, mille ta ära pidi lahendama.