Tõlkija Maria Kalli sõnul on “Emma raamat” ühtaegu üks kõige traagilisemaid, aga samas ka kõige optimistlikumaid raamatuid, mida ta teab. EMMA REYES sündis äärmuslikult vaestes oludes ja kasvas kirjaoskamatuna üles nunnakloostris, kuid hiljem sai kunstnikuna rahvusvaheliselt tuntuks ning elas suurema osa elust Prantsusmaal. 1969. aastal hakkas Emma Reyes jutustama oma lapsepõlvest ja noorusest sõbrale saadetud kirjades ning need ligi 30 aasta jooksul kirjutatud 23 kirja moodustavad kunstiliselt tervikliku loo, mis ongi siin kaante vahel. Kuigi kaasmaalane Gabriel García Márquez julgustas erilise jutustamisandega Reyest oma kirjatööd avaldama, soostus autor seda lubama alles pärast oma surma. Lapsepõlve viletsust ja vaesust, emotsionaalset ebakindlust, kurjust ja ükskõiksust, ekspluateerimist ja karmi kohtlemist nunnakloostris ning aastaid kestnud täielikku eraldatust välismaailmast kirjeldab Reyes väga mõjusalt ja liigsesse emotsionaalsusesse laskumata. Lohutu elu taustal avaneb ka andeka peategelase, tulevase kunstniku tundlik, fantaasiaküllane ja loominguline siseilm, raamatust ei puudu haaravad kirjeldused ega koomika.

Raamatu tõlkija on MARIA KALL, kes tõlgib nii hispaania kui katalaani keelest. Paljude teiste seas on Maria eestinduses ilmunud Fernando Aramburu “Isamaa” ja Irene Sola “Mina laulan, mägi tantsib”.  Lähemalt saab tõlkija mõtteid lugeda kirjastuse blogis.

„Elus asjad“ on Hispaania kirjaniku Munir Hachemi raamat, mis tugineb kirjaniku enda kogemusele suvest, kui ta töötas Lõuna-Prantsusmaa farmides, loobudes seejärel lõplikult lihatarbimisest. Hachemi noored uljad tegelased on sunnitud silma vaatama põllumajandussektoris valitsevale tööjõu ekspluateerimisele ning jõhkrale reaalsusele intensiivses looma- ja taimekasvatuses. Romaanist kumab otsekohene ja mõjus sotsiaalkriitika, mis on samal ajal mänguline, (enese)irooniline, erudeeritud, naljakas ja hoogne.

Munir Hachemi on sündinud Madriidis, tema ema on hispaanlane ja isa Alžeeria päritolu. Ta on töötanud baariteenindajana, eraõpetajana, veebidisainerina, informaatikuna ja hooajatöölisena ning kaitsnud doktoritöö Jorge Luis Borgese loomingu mõjudest Hispaania kirjandusele. Hachemi on kirjutanud nii proosat kui luulet, esialgu avaldas ta oma novelle fänniajakirjades ja käis neid müütamas Madriidi baarides. 2018. aastal ilmus tema esimene romaan „Elus asjad“, mida nüüdseks on tõlgitud mitmesse keelde, ja 2021. aastal valis ajakiri Granta Hachemi hispanaaniakeelse kirjanduse kahekümne tulevikutähe sekka.

Kirjastuse blogis saab lugeda, mida arvab raamatust selle tõlkija Klaarika Kaldjärv. Klaarika on Tartu Ülikooli hispaania kirjanduse õppejõud ja tõlketeadlane, ta on eestindanud Julio Cortázari ja Roberto Bolaño teoseid. Nii nagu Hachemi, uuris ka tema oma doktoritöös Borgese loomingut.

Esmakordselt ajaloos annab Toledo välja algupärase teose ja mitteilukirjandusliku teose! Selle on kirjutanud Kuubal sündinud ja kasvanud Anneli Ramos Põder ning hispaaniakeelsest käsikirjast tõlkinud Toomas Kahur. „Kuuba ühes hingetõmbes“ on ühtaegu nii Kuuba lugu kui Anneli lugu: alates helgetest lapsepõlvemälestustest veel suhtelise heaolu ja vabaduse ajal ning lõpetades rusutuse ja lootusetusega, millega autor kokkuvarisevalt kodumaalt lahkus. Samal ajal on Anneli elukäik tihedalt põimunud Eestiga: Nõukogude Eesti on siinse lugeja jaoks ehk ootamatultki ainelise külluse allikas, hiljem aga on laulva revolutsiooni aegne värskus teravas kontrastis 1990ndate alguse Moskva süveneva viletsusega. Neid sidemeid elavdavad värvikad episoodid alates sellest, kuidas vanaisa Anatoli Põder Petserist ostetud pesumasina Võru ja Moskva kaudu Kuubale saatis, ja lõpetades sellega, kuidas Ain Kaalep Havannas vastuvõtul basseini kukkus.

Kaanel on autori illustratsioon, sellel kujutatust ja raamatu kirjutamise ajendist räägib Anneli kirjastuse blogis.

Raamat on saadaval ka e-raamatuna ja lisapeatükid, mis kaante vahele ära ei mahtunud, on siin kõigile vabalt lugemiseks üleval.

Mai alguses külastas Tartut Prima Vista kirjandusfestivali kõige kaugemalt saabunud külalisena Leonardo Padura, kes lendas Eestisse otse Havannast, et siis juba siirduda teistesse Euroopa riikidesse kahekuulisele turneele. Leonardo Paduralt on eesti keeles Maarja Paesalu tõlkes ilmunud neli osa sarjast, mille peategelane on politseileitnant Mario Conde: „Laitmatu minevik“ (eesti keeles 2019), „Havanna tuuled“ (2021), „Maskiball“ (2023) ja „Sügismaastik“ (2024). Romaanidest moodustuv aastaring on tuntud kui „Neli aastaaega“ ehk „Havanna kvartett“.

Padura looming sobis igati festivali tänavuse teemaga, milleks oli „Raamat kui paik, paik kui raamat“, sest tema loomingus on kodulinn Havanna vägagi märgataval kohal. Ja mitte ainult loomingus, vaid ka elus, sest kui kirjanikult küsitakse, miks ta Kuubalt ei ole lahkunud (tal on ka Hispaania kodakondsus), vastab ta alati, et ei suudaks elada ja kirjutada kusagil mujal. Seda hoolimata asjaolust, et kuigi Padura raamatuid Kuubal ei tsenseerita – see poleks ka võimalik, sest kõigepealt ilmuvad need Hispaanias –, on ta sellegipoolest ilma igasugusest ametlikust tunnustusest ja nähtavusest, Kuuba ametlikes kanalites ei nimetata isegi ta nime ning tema viimased raamatud pole kodusaarel trükivalgust näinud – väidetavalt paberipuuduse tõttu.

Kõigest sellest ja muust rääkis Leonardo Padura 8. mail Tartu linnaraamatukogu täissaalile, temaga vestles samuti Kuubal sündinud ja kasvanud Anneli Ramos Põder, raamatu „Kuuba ühes hingetõmbes“ autor. Peagi saab vestluse salvestust näha linnaraamatukogu Youtube’i kanalil. Siin on näha autoriõhtu pildigalerii.

Oleme tähele pannud, et Toledo kirjastuse raamatute lugejaid pole küll palju, kuid nad on avatud ja lojaalsed. Teie seas on terve rida selliseid väga armsaid lugejaid, kellel on harjumus osta kõik või peaaegu kõik ilmuvad raamatud. See teeb meele rõõmsaks! Et teie elu lihtsamaks teha, pakume nüüd võimalust registreerida end püsilugejaks.

Püsilugeja jaoks kehtib kõigile ilmuvatele raamatutele soodushind (-30% kirjastuse veebilehe tavahinnast, mis omakorda on alati madalam poodide hinnast), esimese raamatu soodustus on 50%. Kuna väikekirjastus ei jõua suurtega koos allahindlusrallidel ja turunduskampaaniates võrdselt rinda pista, siis jääbki see igale raamatule kõige paremaks pakkumiseks. Kui tundub, et päris iga raamatut endale koju ei taha, siis pole probleemi – igast konkreetsest raamatust on alati võimalik ka loobuda. Vihje sellele, mida on järgmiseks oodata, leiab koduleheküljel ilmuvate raamatute rubriigis, püsitellimuse täpsemad tingimused ja liitumisvorm asuvad siin. Loodetavasti on püsitellimus mugav kokkulepe meile mõlemale: kirjastajal on kindlustunne, et ükski raamat ei jää huvilistel märkamata, ning lugejad saavad kõik ilmuvad raamatud kätte ruttu, soodsalt ja muretult.

Kui soovite aga lihtsalt kursis olla, mis meie kirjastuses teoksil on, siis lehe allservas on kast, kuhu saate sisestada oma meiliaadressi, et teieni jõuaks Toledo uudiskiri. Uudiskirja eesmärk on anda teada uutest raamatutest, sooduspakkumistest, raamatulaatadest ja esitlustest. Prügitundlike inimestena lubame, et ei koorma teie postkasti üle, üldiselt saadame infot keskmiselt kord kahe kuu jooksul, kui sedagi – oleneb, kui tihti meil midagi öelda on.  Maailm on toredalt kirju ja pakkumisi palju, seetõttu oleme eriti tänulikud neile, kes meid üles leiavad. Peame sidet!

Rubriigis „Vana kuld“ juhime tähelepanu varem ilmunud raamatutele, mis ehk mõnel lugejal märkamata on jäänud ja mida veel kirjastuse laost hea hinnaga leiab. Seekord tuletame meelde Jennifer Clementi romaani „Palved röövitud tüdrukute eest“. See raamat kipub lugejatele sügavat muljet avaldama, vist ka üllatama. Sest teema on karm – narkokaubandus ja inimkaubandus tänapäevases Mehhikos, aga Clementil on hämmastav anne sellest kirjutada nii, et saab naljagi, ilma et tõsidus sealjuures kannataks.

„Väga omapärase stiiliga lugu, mis ei mõju hoolimata keerulisest teemast rusuvalt ega depressiivselt, ei löö teid rööpast välja. Luuleline ja vaat et omamoodi elujaatav. See oli silmaringi avardav ja väga eriline kirjanduslik elamus,“ kirjutati ilmumise järel Tallinna Keskraamatukogu lugemissoovituses. On üks lugeja, kes on ostnud vist vähematl 7-8 eksemplari, aga jätkub veel ka teistele.

Juurde tasub lugeda ka tõlkija Pirkko Põdra pikemat tutvustust raamatu kohta.

Javier Marías (1951–2022) on viimaste kümnendite üks kaalukamaid Hispaania romaanikirjanikke, kelle nimi kõlas sageli võimalike Nobeli-kandidaatide seas. Äsja ilmunud „Armumised“ (hisp k „Los enamoramientos“) ilmus algupärandis 2011. aastal ja oli Maríase esimene romaan, kus jutustajaks on naine. Siingi armastab kirjanik endale omaselt kasutada korduvaid mõttekäike ja tsitaate, keerutada pikki lauseid, süüvida sügavale mõne tuntud kirjandusteose vastuolulistesse episoodidesse, seades sealjuures kahtluse alla tõe, õigluse, lojaalsuse ja usaldusväärsuse ning tuues pinnale tumedad mõtted ja kinnisideed, samal ajal kui süžeekokkuvõtte põhjal võiks raamatu vabalt paigutada kriminaal- või põnevuskirjanduse žanri.

Raamatu ilmumise puhul oli  Tallinna Kirjanike Maja Musta laega saalis võimalus kuulata kolme Javier Maríase tõlkijat jagamas oma kogemusi ja elamusi seoses  loominguga. Vestlesid Marin Mõttus, Kai Aareleid ja “Armumiste” tõlkija Ruth Sepp. Suurepärase ja huvitava ülevaate Maríase loomemeetodist andis Hispaania suursaadik ja kirjanik Guillermo Corral. Esitluse pilte saab vaadata siin.

Loe ka raamatu algust.