Kirjandusfestivali Prima Vista külaliste seas on sel kevadel ka Kuuba kirjanik Leonardo Padura, kelle loomingust saab eesti keeles Maarja Paesalu tõlkes lugeda “Nelja aastaaja” ehk “Havanna kvarteti” raamatuid: “Laitmatu minevik“, “Havanna tuuled“, “Maskiball” ja “Sügismaastik“.

Prima Vista toimub 5.-10. maini ning on seekord pühendatud raamatute ja paikade seosele. Padura teostes ongi üks tegelastest kahtlemata Havanna, kust kirjanikul (erinevalt väga paljudest teistest kuubalastest) pole südant olnud lahkuda. Kommunistlikust retoorikast ja repressioonidest räsitud Kuuba kirjeldused ning Havanna dekadentlik lumm on tema raamatute vaieldamatuks võluks. Tema romaanide nostalgitsev peategelane politseileitnant Mario Conde väljendab seda nii: “Liiga palju nostalgilisi mälestusi sidus teda selle maja külge, kus ta oli sündinud, barrio külge, kus ta oli üles kasvanud ning kus olid üles kasvanud tema isa ja vanaisa Rufino, talle jäänud sõprade külge, keda ta poleks eales suutnud hüljata, teatud lehkade ja lõhnade külge, paljude hirmude ja vaimustuste külge; tema ankur oli niivõrd kindlalt paigas, et selle üle ei tasunud pikemalt juurelda, see oli lihtsalt lootusetult kinni jäänud tema füsioloogilisse vajadusse kuuluda mingisse paika.”

Kuigi Padural on ka Hispaania kodakondsus ning ta reisib oma loomingut tutvustades terves ilmas palju ringi, on ta seega üks väga vähestest Kuubale jäänud kirjanikest. Ilmselt ainult Kuubal elades saab niivõrd poeetiliselt, peaaegu sentimentaalselt kirjutada sigaritest, rummist ja pesapallist. Muidugi ka sõprusest, armastusest ja söögist.

Foto: Ivan Giménez

Pole vist lihtne kirjutada erudeeritud ja sotsiaalkriitilist ökotrillerit. Munir Hachemil on see siiski õnnestunud: omaenda kogemusele toetudes on ta romaanis “Elus asjad“ kirja pannud pungiliku ja road-movie’liku loo neljast sõbrast, kes lähevad suveks Lõuna-Prantsusmaale hooajatöödele ning on sunnitud seal silma vaatama tööjõu ekspluateerimisele põllumajandussektoris ning jõhkrale reaalsusele intensiivses looma- ja taimekasvatuses. Kuhu kaovad hooajatöölised ja kust tuleb kanaliha, mida tarka ütleks selle kohta Borges ja kuidas ots otsaga kokku saada, kes on kõhedust tekitav Mohammad ja kas õlut jätkub? Nooruslikus uljuses on neli sõpra valmis nende väljakutsetega rinda pistma.

Munir Hachemi (s. 1989) on noorema põlvkonna Hispaania kirjanik, ta on kirjutanud nii luulet kui proosat ning loobus selles romaanis kirjeldatud suve järel täielikult liha söömisest. Raamat on praeguseks tõlgitud inglise, prantsuse, itaalia ja hollandi keelde. Hachemi sotsiaalkriitika on otsekohene ja mõjus, aga ka humoorikas ja intelligentne, põimudes kirjanduslike ja filosoofiliste mõttekäikudega. Ajakiri Granta, mis tõstab kord kümne aasta jooksul esile kõige lootustandvamad hispaania keeles kirjutavad noored autorid kogu maailmast, valis 2021. aastal Hachemi 20 tulevikutähe sekka.

Teisipäeval, 8. aprillil kl 18 on raamatu üle võimalik mõtteid vahetada Hispaania Maja raamatuklubis, kuhu kõik uued ja vanad huvilised on alati oodatud. Olete palutud lugema ka tõlkija Klaarika Kaldjärve arvamust raamatu kohta (aga ka tema kui hispaania kirjanduse õppejõu lugemissoovitusi) kirjastuse blogis.

Esmakordselt ajaloos annab Toledo välja algupärase teose ja mitteilukirjandusliku teose! Selle on kirjutanud Kuubal sündinud ja kasvanud Anneli Ramos Põder ning hispaaniakeelsest käsikirjast tõlkinud Toomas Kahur. „Kuuba ühes hingetõmbes“ on ühtaegu nii Kuuba lugu kui Anneli lugu: alates helgetest lapsepõlvemälestustest veel suhtelise heaolu ja vabaduse ajal ning lõpetades rusutuse ja lootusetusega, millega autor kokkuvarisevalt kodumaalt lahkus. Samal ajal on Anneli elukäik tihedalt põimunud Eestiga: Nõukogude Eesti on siinse lugeja jaoks ehk ootamatultki ainelise külluse allikas, hiljem aga on laulva revolutsiooni aegne värskus teravas kontrastis 1990ndate alguse Moskva süveneva viletsusega. Neid sidemeid elavdavad värvikad episoodid alates sellest, kuidas vanaisa Anatoli Põder Petserist ostetud pesumasina Võru ja Moskva kaudu Kuubale saatis, ja lõpetades sellega, kuidas Ain Kaalep Havannas vastuvõtul basseini kukkus.

Kaanel on autori illustratsioon, sellel kujutatust ja raamatu kirjutamise ajendist räägib Anneli kirjastuse blogis.

Oleme tähele pannud, et Toledo kirjastuse raamatute lugejaid pole küll palju, kuid nad on avatud ja lojaalsed. Teie seas on terve rida selliseid väga armsaid lugejaid, kellel on harjumus osta kõik või peaaegu kõik ilmuvad raamatud. See teeb meele rõõmsaks! Et teie elu lihtsamaks teha, pakume nüüd võimalust registreerida end püsilugejaks.

Püsilugeja jaoks kehtib kõigile ilmuvatele raamatutele soodushind (-30% kirjastuse veebilehe tavahinnast, mis omakorda on alati madalam poodide hinnast), esimese raamatu soodustus on 50%. Kuna väikekirjastus ei jõua suurtega koos allahindlusrallidel ja turunduskampaaniates võrdselt rinda pista, siis jääbki see igale raamatule kõige paremaks pakkumiseks. Kui tundub, et päris iga raamatut endale koju ei taha, siis pole probleemi – igast konkreetsest raamatust on alati võimalik ka loobuda. Vihje sellele, mida on järgmiseks oodata, leiab koduleheküljel ilmuvate raamatute rubriigis, püsitellimuse täpsemad tingimused ja liitumisvorm asuvad siin. Loodetavasti on püsitellimus mugav kokkulepe meile mõlemale: kirjastajal on kindlustunne, et ükski raamat ei jää huvilistel märkamata, ning lugejad saavad kõik ilmuvad raamatud kätte ruttu, soodsalt ja muretult.

Kui soovite aga lihtsalt kursis olla, mis meie kirjastuses teoksil on, siis lehe allservas on kast, kuhu saate sisestada oma meiliaadressi, et teieni jõuaks Toledo uudiskiri. Uudiskirja eesmärk on anda teada uutest raamatutest, sooduspakkumistest, raamatulaatadest ja esitlustest. Prügitundlike inimestena lubame, et ei koorma teie postkasti üle, üldiselt saadame infot keskmiselt kord kahe kuu jooksul, kui sedagi – oleneb, kui tihti meil midagi öelda on.  Maailm on toredalt kirju ja pakkumisi palju, seetõttu oleme eriti tänulikud neile, kes meid üles leiavad. Peame sidet!

Rubriigis „Vana kuld“ juhime tähelepanu varem ilmunud raamatutele, mis ehk mõnel lugejal märkamata on jäänud ja mida veel kirjastuse laost hea hinnaga leiab. Seekord tuletame meelde Jennifer Clementi romaani „Palved röövitud tüdrukute eest“. See raamat kipub lugejatele sügavat muljet avaldama, vist ka üllatama. Sest teema on karm – narkokaubandus ja inimkaubandus tänapäevases Mehhikos, aga Clementil on hämmastav anne sellest kirjutada nii, et saab naljagi, ilma et tõsidus sealjuures kannataks.

„Väga omapärase stiiliga lugu, mis ei mõju hoolimata keerulisest teemast rusuvalt ega depressiivselt, ei löö teid rööpast välja. Luuleline ja vaat et omamoodi elujaatav. See oli silmaringi avardav ja väga eriline kirjanduslik elamus,“ kirjutati ilmumise järel Tallinna Keskraamatukogu lugemissoovituses. On üks lugeja, kes on ostnud vist vähematl 7-8 eksemplari, aga jätkub veel ka teistele.

Juurde tasub lugeda ka tõlkija Pirkko Põdra pikemat tutvustust raamatu kohta.

Javier Marías (1951–2022) on viimaste kümnendite üks kaalukamaid Hispaania romaanikirjanikke, kelle nimi kõlas sageli võimalike Nobeli-kandidaatide seas. Äsja ilmunud „Armumised“ (hisp k „Los enamoramientos“) ilmus algupärandis 2011. aastal ja oli Maríase esimene romaan, kus jutustajaks on naine. Siingi armastab kirjanik endale omaselt kasutada korduvaid mõttekäike ja tsitaate, keerutada pikki lauseid, süüvida sügavale mõne tuntud kirjandusteose vastuolulistesse episoodidesse, seades sealjuures kahtluse alla tõe, õigluse, lojaalsuse ja usaldusväärsuse ning tuues pinnale tumedad mõtted ja kinnisideed, samal ajal kui süžeekokkuvõtte põhjal võiks raamatu vabalt paigutada kriminaal- või põnevuskirjanduse žanri.

Raamatu ilmumise puhul oli  Tallinna Kirjanike Maja Musta laega saalis võimalus kuulata kolme Javier Maríase tõlkijat jagamas oma kogemusi ja elamusi seoses  loominguga. Vestlesid Marin Mõttus, Kai Aareleid ja “Armumiste” tõlkija Ruth Sepp. Suurepärase ja huvitava ülevaate Maríase loomemeetodist andis Hispaania suursaadik ja kirjanik Guillermo Corral. Esitluse pilte saab vaadata siin.

Loe ka raamatu algust.