„Õnnelik lõpp” on romaan armastuse võimalikkusest kaasaegses maailmas. Aga ka majanduslikust ebakindlusest, maale elama pöördumise (naiivsest) unistusest, vanemlusest, seksuaalsusest, kärgpere võimalikkusest – ja selle kõige mõjust paarisuhtele. Rosa kirjutab neist teemadest nii, et see ei muutu moeteemade üksteise otsa lükkimiseks, vaid puudutab väga inimlikult, peaaegu jahmatab ilustamata äratundmisega. Armastus- (või partnerlus?)suhte kirjeldamiseks kasutab ta maitsekaid metafoore, mis lisavad mõnes mõttes üdini argisele loole tundlikku poeesiat.

Lugu on esitatud tagasivaatelisena ja tagurpidi pööratud kronoloogiaga: alates luhtunud suhte lõpust kuni esimese kohtumiseni. Mehe ja naise dünaamiline dialoog määrab tegevuse ja emotsioonide kord aeglustuva, kord ägeneva tempo. Kohati räägivad nad korraga, nii et tekst muutub omamoodi ruumiliseks.

ISAAC ROSA (1974) on Hispaania kirjanik, tema romaane on tõlgitud eri keeltesse ja nende põhjal on tehtud mitu filmi. Talle omistatud tunnustustest väljapaistvaim on Rómulo Gallegose auhind (2005), mis antakse kogu hispaaniakeelse kirjandusruumi kahe aasta parimale teosele. Rosa on tuntud kui nõudliku kirjandusmaitsega lugejale suunatud ning hea stiiliga autor. „Õnnelik lõpp“ ilmus hispaania keeles 2018. aastal, ning viis erinevat kultuuriväljaannet valisid üksteisest sõltumatult selle aasta parimaks raamatuks.

MARIANNE OTS sai 2018. aasta Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni tõlkevõistlusel hispaania keele tõlkijate seas I koha ja inglise keele tõlkijate seas II koha. Ta on õppinud hispaania keelt ja kultuuri ning kirjalikku tõlget Tallinna ülikoolis. Marianne on tõlkinud raamatuid nii hispaania kui inglise keelest.

Ilmub 2023. aasta talvel.

Armumine on teadagi õilistatud seisund, mis justkui õigustab ja lunastab ka ebaeetilisi või isegi kriminaalseid tegusid. Armastust on peetud – või tahetud pidada – puhtaks ja isetuks tundeks, ometi võib see olla ka alatu ja surmatoov.

JAVIER MARÍAS (1951-2022) on viimaste kümnendite üks kaalukamaid Hispaania romaanikirjanikke, kelle nimi kõlab sageli võimalike Nobeli-kandidaatide seas. Eesti keeles on temalt seni ilmunud „Nii valge süda“ (tlk Marin Mõttus, Varrak 2002), „Kirjapandud elud“ (tlk Maria Kall, LR 2010) ja „Oxfordi romaan“ (tlk Kai Aareleid, Varrak 2012). Romaan „Armumised“ ilmus 2011. aastal, sellele anti El Paísi poolt aasta parima raamatu tiitel ja määrati riiklik kirjandusauhind (viimasest kirjanik aga loobus, kuna tema põhimõte on mitte vastu võtta riiklikke autasusid). Kõigi lugejate kurvastuseks lahkus Marías ootamatult 2022. aasta sügisel…

Raamatu tõlkija RUTH SEPP (1975) on tõlkinud nii hispaania kui katalaani keelest, samuti avaldanud kirjandusülevaateid ja saatesõnu raamatutele. Ta on Ladina-Ameerika kirjanduse asjatundja ning eriti hästi on ta kodus Mehhiko kirjandusega. Toledo kirjastuses on seni ilmunud tema kaks Julio Cortázari tõlget: „Mängu lõpp“ ning „Kronoopide ja faamade lood“.

Ei tea, millal ilmub.