Veidi vaja oodata!
Emma Reyes „Mälestused kirjades“
Väike Emma on vist umbes nelja-aastane ja elab viletsas hütis, millel pole aknaidki, rääkimata vähimaistki mugavustest. Igal hommikul on tema ülesandeks pilgeni täis ööpott solgiauku tassida ja seal tühjendada – pärast seda võivad alata mängud. Kui naine, kelle juures Emma õega elab, tüdrukud hülgab, satuvad nad nunnakloostrisse, kus nad koos veel 150 orvuga päevast-päeva nühivad põrandaid, pesevad potte, nõeluvad ja triigivad pesu, tikivad imelisi rüüsid kirikuisadele… Keegi neist ei oska lugeda ega tea vähimatki sellest, mis toimub väljaspool kloostrimüüre.
Lohutu elu taustal avaneb ometigi andeka peategelase tundlik, fantaasiaküllane ja loominguline siseilm. Lapsepõlve viletsust ja vaesust, emotsionaalset ebakindlust, ekspluateerimist ja täielikku eraldatust kirjeldab autor lihtsalt ja selgelt, ilma igasuguse vimmata ning lummava mõjususega.
EMMA REYES (1919–2003) oli Colombia päritolu kunstnik, kes sündis äärmuslikult vaestes oludes ja kasvas kirjaoskamatuna üles nunnakloostris. Hiljem sai ta tuntuks kunstnikuna, tegi koostööd Frida Kahlo ja Diego Riveraga ning elas suurema osa oma elust Pariisis. 1969. aastal hakkas ta kirjutama oma lapsepõlvest ja noorusest sõbrale saadetud kirjades, mis moodustavad kunstiliselt tervikliku loo. Kuigi kaasmaalane Gabriel García Márquez julgustas Reyest oma kirjatööd avaldama, soostus autor seda lubama alles pärast oma surma. Raamat koosneb kolmekümne aasta jooksul sõbrale saadetud kirjadest. See ilmus esmakordselt 2012. aastal ning valiti Colombias aasta parimaks raamatuks, nüüdseks on raamatut tõlgitud rohkem kui 15 keelde.
Tõlkija Maria Kall
Ilmub 2025. aasta aprillis.