Jaan Martinson: “Hea on see raamat niikuinii, aga lisaks ka hariv ja kultuurne ehk siis just selline, mis ületab jõuliselt ajaviitekirjanduse piirid. Ja kui keegi tuleb Padura „Havanna kvarteti“ teoste puhul ütlema, et krimka pole väärtkirjandus, siis vabandage…”

Esimene peatükk siin. / Saadaval ka e-raamatuna.

Havanna metsast leitakse siidpaelaga kägistatud transvestiidi surnukeha. Teatraalset punast kleiti kandnud noormees osutub lugupeetud diplomaadi pojaks. Mõrva uurivale politseileitnant Mario Condele hakkab vähehaaval avanema seksuaalvähemuste varjatud ja ekstravagantne maailm, mis tema matšolikku ilmavaadet esialgu ärritab. Algab poliitiline ja erootiline, teatraalne ja literatuurne, poeetiliselt sentimentaalne ja poliitiliselt ebakorrektne teekond 1980ndate Havannas ja 1960ndate Pariisis, kus Conde teejuhiks saab legendaarne ja andekas, kommunistliku režiimi poolt oma kuulsuse tipul tühistatud dramaturg ja lavastaja Alberto Marqués – värvikas isiksus, kelle loo kaudu avaneb sotsialistliku Kuuba loomeinimeste keeruline saatus.

„Maskiball“ on kolmas osa Leonardo Padura romaanisarjast „Neli aastaaega“ – tuntud ka kui „Havanna kvartett“ –, mille tegevus toimub 1989. aasta Kuubal. Igale aastaajale vastab üks romaan, kuigi lugeda sobib neid ükskõik millises järjekorras. Sarja peategelane on politseileitnant Mario Conde, kes tunneb lõputut nostalgiat oma 1960ndatel möödunud koolipõlve järele ning tahaks parema meelega olla hoopis kirjanik.

LEONARDO PADURA on 1955. aastal Havannas sündinud Kuuba kirjanik, ülikoolis õppis ta hispaania keelt ja kirjandust. Teda tuntakse kui sõltumatut intellektuaali, kes ühendab oma loomingus ühelt poolt rahvalikkuse ja teisalt haritlase kriitilise pilgu ühiskonnale. Sarnaselt paljude teiste põlvkonnakaaslastega seisis Padura 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses, kui kuubalaste olmelised tingimused Kuubas Nõukogude Liidu toetuse kadudes järsult halvenesid, silmitsi küsimusega, kas lahkuda Kuubalt või jääda kodumaale. Padura valis viimase. Kirjanik on oma loomingu eest pälvinud hulgaliselt tunnustusi, nende seas tähtsaimad on Kuuba riiklik kirjandusauhind (2012) ja Hispaania üks olulisemaid rahvusvahelisi kirjanduspreemiaid Astuuria printsessi auhind (2015).

MAARJA PAESALU on õppinud hispaania filoloogiat Tartu Ülikoolis ning saanud magistrikraadi Tallinna Ülikooli kirjaliku tõlke erialal, tema magistritöö käsitles reaalide tõlkimisest eesti proosa vahendamisel hispaania keelde. Maarja eestinduses on ilmunud ka Eduardo Mendoza „Gurbilt teateid ei ole” ning Alejo Carpentieri loomingut. Ta ise on kirjutanud raamatu „Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” (Pilgrim, 2016). Tema tõlkes on ilmunud ka teised Mario Conde sarja raamatud „Laitmatu minevik”, „Havanna tuuled” ja „Sügismaastik”. Kirjastuse blogis räägib Maarja Conde-raamatutest ja annab lugemissoovitusi.

Goodreadsi lugejate keskmine hinne: 3,79.

Loe lisaks: