Javier Marías (1951–2022) on viimaste kümnendite üks kaalukamaid Hispaania romaanikirjanikke, kelle nimi kõlas sageli võimalike Nobeli-kandidaatide seas. Äsja ilmunud „Armumised“ (hisp k „Los enamoramientos“) ilmus algupärandis 2011. aastal ja oli Maríase esimene romaan, kus jutustajaks on naine. Siingi armastab kirjanik endale omaselt kasutada korduvaid mõttekäike ja tsitaate, keerutada pikki lauseid, süüvida sügavale mõne tuntud kirjandusteose vastuolulistesse episoodidesse, seades sealjuures kahtluse alla tõe, õigluse, lojaalsuse ja usaldusväärsuse ning tuues pinnale tumedad mõtted ja kinnisideed, samal ajal kui süžeekokkuvõtte põhjal võiks raamatu vabalt paigutada kriminaal- või põnevuskirjanduse žanri.

Raamatu ilmumise puhul oli  Tallinna Kirjanike Maja Musta laega saalis võimalus kuulata kolme Javier Maríase tõlkijat jagamas oma kogemusi ja elamusi seoses  loominguga. Vestlesid Marin Mõttus, Kai Aareleid ja “Armumiste” tõlkija Ruth Sepp. Suurepärase ja huvitava ülevaate Maríase loomemeetodist andis Hispaania suursaadik ja kirjanik Guillermo Corral. Esitluse pilte saab vaadata siin.

Loe ka raamatu algust.

Isaac Rosa romaan „Õnnelik lõpp“ (tlk Marianne Ots) on romaan armastuse võimalikkusest kaasaegses maailmas, aga ka majanduslikust ebakindlusest, maale elama pöördumise unistusest, vanemlusest, kärgperendusest, seksuaalsusest, truudusest. Rosa kirjutab kõigest nii, et see ei muutu moeteemade üksteise otsa lükkimiseks, vaid puudutab väga inimlikult, peaaegu jahmatab ilustamata äratundmisega. Metafoorid annavad mõnes mõttes üdini argisele loole tundlikku poeesiat, mehe ja naise dünaamiline dialoog määrab tegevuse ja emotsioonide kord aeglustuva, kord ägeneva tempo, tekst muutub kohati omamoodi ruumilisekski. Lugu on esitatud tagasivaatelisena ja tagurpidi pööratud kronoloogiaga: alates suhte luhtumisest kuni esimese kohtumiseni, õnneliku lõpuni.

Romaan algab epiloogiga, mida saab lugeda siit.

Kirjanik Isaac Rosa külastas maikuus Prima Vista festivali kutsel ka Eestit ja tema esinemist Suurel Futuroloogilisel kongressil saab järele vaadata siin, samuti võib heita pilgu fotogaleriile.

Oleme tähele pannud, et Toledo kirjastuse raamatute lugejaid pole küll palju, kuid nad on avatud ja lojaalsed. See teeb meele rõõmsaks! Maailm on toredalt kirju ja pakkumisi palju, seetõttu oleme eriti tänulikud neile, kes meid üles leiavad. Hiljutine natuke ehmatav isiklik kogemus näitas, kui haavatavad me oleme sotsiaalmeedia kapriiside ees – kuigi see on tänapäevases maailmas asendamatu ja mugav, ei kindlusta see siiski, et huvipakkuv info alati sinuni jõuab või et sind ühel hetkel sellest maailmast ootamatult üldse ära ei lõigata.

Seetõttu on meil üleskutse neile, kes tõepoolest tahavad teada, mis meie kirjastuses teoksil on: selle lehe allservas on kast, kuhu saate sisestada oma meiliaadressi, et teieni jõuaks Toledo uudiskiri. Uudiskirja eesmärk on anda teada uutest raamatutest, sooduspakkumistest, raamatulaatadest ja esitlustest. Prügitundlike inimestena lubame, et ei koorma teie postkasti üle, üldiselt saadame infot keskmiselt kord kahe kuu jooksul, kui sedagi – oleneb, kui tihti meil midagi öelda on. Aitäh… Peame sidet!

Toledo kirjastuse 10. juubeli puhul läbi viidud lugejalemmikute valimine on lõppenud! Kõige  kiidetumaks raamatuks osutus (paraku ammu läbi müüdud) María Dueñase „Õmblejanna Madriidist“, kohe tema järel baski perekonnasaaga, Fernando Aramburu „Isamaa“.

Kolmandat kohta jagavad Lucia Berlini „Koduabilise käsiraamat“, Alydas Šlepikase „Minu nimi on Maryte“ ja Jennifer Clementi „Palved röövitud tüdrukute eest“.

Lasteraamatutest on armastatuim Sanna Pelliccioni „Hoian sind südames“ ning samuti on populaarne Itaalia krimiseeria ehk Rocco Schiavone raamatud Antonio Manzini sulest.

Täname kõiki, kes aitasid lemmikraamatud välja valida! Kolmele loosiõnnest tabatud vastajale on tänutäheks kindlustatud kõik juubelihooajal ilmuvad raamatud, võtame võitjatega ühendust – Piret, Merilyn ja Krista, palju õnne!

„Maskiball“ on kolmas osa Leonardo Padura romaanisarjast, mille tegevus toimub 1989. aasta Kuubal. Raamatu peategelane on politseileitnant Mario Conde, kes tunneb lõputut nostalgiat oma 1960ndatel möödunud koolipõlve järele ning tahaks parema meelega olla hoopis kirjanik. Sarja vaieldamatuks võluks on kommunistlikust retoorikast ja repressioonidest räsitud Kuuba ühiskonna kirjeldused ning Havanna dekadentlik lumm. Nendes oludes Mario Conde ehk Krahv toimetabki, olles sunnitud ühelt poolt tegelema räpaste kuritegudega, ent leides teisalt rõõmu ja pettumust kirglikest armusuhetest ning lohutust ja tuge ülekaalulise ratastoolis koolivenna vankumatust sõprusest. Varem on samast sarjast Maarja Paesalu tõlkes ilmunud „Laitmatu minevik“ ja „Havanna tuuled“.

„Padura raamatud oleks nagu krimkad, ent samas ei ole, on pigem Kuuba kultuuri ja elustiili raamatud. „Havanna kvartett” olevat kuubalaste sõnul omamoodi neljaosaline boolero, millest igaüks on eelkäijast rohkem meeleolukas ja leotatud suurema koguse rummiga,“ kirjutab Jaan Martinson oma raamatublogis.

Mõnikord võib kirjastuses juhtuda, et raamatu väline ilu saab transportimisel või ladustamisel veidi kannatada ja kaotab oma kaubandusliku välimuse. Tihtipeale on viga üsna märkamatu, näiteks nurk saab mudida või jääb hinnasildist kleebisejälg vms, aga ikkagi on küsimus, mis temast siis nüüd edasi saab – koos teistega müüki panna oleks natuke ebaviisaks, aga ära viskama käsi ka mitte ei tõuse. Ja nii nad siis kogunevad laonurka…

Lahendasime asja nii, et kodulehel on leiunurk, kust iluveaga raamatuid saab osta paari euro eest. (Need on muidugi üksikud eksemplarid, mõni nimetus kaob ruttu ära, mõni võib teatud aja pärast juurde ilmuda.) Kõikide lehed on kindlasti alles, köited ei lagune ja koledate kapsastega pole ka tegemist. Leiunurga leiud leiab “hea hinnaga” raamatute seast.