Kaisa Ling: “„Lõunatuuled” on väga eriline teos, millel on palju lugemisvõimalusi. Kokku on kogutud tšiili luule tõelised juveelid, mis on eesti lugejani toodud originaalina ja kolme väga erinäolise tõlkija (Carolina Pihelgas, Mariliin Vassenin ja Helena Aulis) vahendusel paralleelses kvaliteetses tõlkes.

Kakskeelse luulekogumiku „Lõunatuuled – Vientos del sur“ on koostanud ja välja andnud Eestis elanud Tšiili luuletaja Marcelo Gatica Bravo. Ilmunud on ka kogumik „Lõunatuuled II“.

Tšiili on riik maailma lõpus. Tema nimigi pärineb ketšuakeelsest sõnast chilli, mis tähendab lõppu – nii kutsusid inkad oma impeeriumi lõunaosa. Räägitakse, et maputšed – üht osa praegusest Tšiili territooriumist asustanud põliselanikud – olnud niivõrd sõjakad, et inkadel ei õnnestunud kaugemale lõuna poole tungida ja sellepärast nimetasid nad Tšiili maailma lõpuks. Sajandite vältel on see maailma lõunaosas asuv maa sünnitanud kuulsaid hispaaniakeelseid luuletajaid.

„Lõunatuulte“ jaoks on välja valitud Tšiili luuletraditsiooni neli alustala: Nobeli kirjandusauhinna laureaadid Gabriela Mistrali ja Pablo Neruda, kreatsionismi isa Vicente Huidobro ja antiluule looja Nicanor Parra. Aga samuti on kaasatud Rodrigo Lira, diktatuuripõlvkonna (1973–1990) noor poeet, kelle elu jooksul ei avaldatud ainsatki tema luulekogu, kuid kelle looming on Tšiili kirjanduse arengu mõistmiseks möödapääsmatu.

Loe lisaks: