TUNDMATU HISPAANIA: Mari Laan tutvustab Hispaania „mälubuumi“, mis vallandus alles XXI sajandi alguses, üle 20 aasta pärast 1977. aastal püsti pandud „vaikivat riiki“, kus valitses unustamise kokkulepe ja minevikus ei songitud. Kirjanik Javier Cercas on Hispaanias üks olulisemaid „mälu tagasitoojaid“. Äsja ilmus eesti keeles kirjaniku „Salamise sõdurid“.
Olgu alustuseks öeldud, et hispaania kirjandus ei tähenda kaugeltki ainuüksi rusuvat tiirlemist iseenese ajaloovapustuste ümber. Kuid tõsi on, et märgatav osa hispaania nüüdiskirjandusest harutab endiselt kodusõda, sõjajärgset samuti väga ränka perioodi ja ka hilisemat XX sajandi ajalugu.
Unustuskokkulepe
Kodusõja lõpust on nüüdseks möödas üle 75 aasta, Franco surmast 40 aastat. Kas see kõik polnud mitte juba päris ammu, võiks imestada. Ent mängu tuleb esialgne pealesunnitud ja hilisem vabatahtlik mittemäletamine – frankismi ajal polnud lähiajaloo tasakaalustatud kajastamine mõistagi võimalik, kuid ka üleminekuperioodil jäi kodusõjaga seonduv osalt tabuteemaks. 1977 anti kõikidele poliitvangidele amnestia, sõjaaegsed ja -järgsed kuritööd jäid karistamata, massihauad avamata.
Sellise unustuskokkuleppe eesmärk oli sündivat demokraatiat mitte tasakaalust välja viia, jõuda leppimiseni, jätta seljataha vana vastasseis. Uue sajandi alguses vallandus Hispaanias aga n-ö mälubuum, unustusse surutud valukohad võeti kõne alla ning kirjandus ja kino andsid hääle ohvritele, kelle läbielamistest seni oli vaikitud. Alles 2007. aastal võeti viimaks vastu – ja mitte üksmeelselt – ajaloolise mälu seadus, millega tunnistati ametlikult ohvrite õigusi ja mõisteti hukka Franco režiim.
Mäletamine kui läbiv teema
Ajaloolise mälu õitsengu kümnendi üks tähtteoseid kirjanduses on 2001. aastal avaldatud Javier Cercase (sünd. 1962) romaan „Salamise sõdurid“, mille hiljutine ilmumine eesti keeles on ajendiks ka sellele kirjatükile.
….
Loe täispikka teksti KesKus kodulehelt
Allikas: KesKus
