Mehhikost Puebla linnast pärit kirjaniku Ángeles Mastretta (1949) sulest ilmunud teoseid iseloomustavad isepäised naistegelased, kelle mõttemaailm on oma ajast ees ja kes julgevad Mehhiko keerulises ühiskonnas käia oma rada. (veel …)
Argentiina krimikirjanduse kuningannana tuntud Claudia Piñeiro on oma maa kõige tõlgitum kaasaegne autor. Läbimurre nii lugejate kui kriitikute kiitva vastuvõtu näol saabus talle 2005. aastal raamatuga „Neljapäevased lesed“ ja kuigi valdavat osa tema loomingust paigutatakse sestpeale krimižanri, (veel …)
María Dueñase romaan „Õmblejanna Madriidist“ (tõlkinud Kristiina Raudsepp ja Mari Laan) on Hispaanias olnud viimaste aastate menukamaid raamatuid, mida on tõlgitud juba enam kui 25 keelde. Tõepoolest, kõik bestselleriks vajalik – et pinge hetkekski ei lõdveneks ja lehe keeramise kiirus ei langeks – on olemas (veel …)
PIRKKO PÕDRA
„Me kaevame maisipõllud auke täis ja poeme siis sinna peitu,“ kõlas ühe Mehhiko Guerrero osariigist pärit naise vastus kirjanik Jennifer Clementile, kui too tema käest Guerrero naiste elu kohta päris. Nii üritavad perekonnad kaitsta oma tütreid, et narkoärikad ei saaks neid kinni nabida ja inimkaubanduse ohvritena edasi müüa. (veel …)
Rigoberta Menchú ja Dante Liano „Väike Min, tüdruk Chimelist“
ELIS AUNASTE
Kõige magusam kastaniaeg oli kätte jõudnud. Maa oli täis suuri lõbusaid lehelehvikuid, mille all ja vahel peitsidki end need laste igasügisesed rõõmustajad – valgekirjud kastanilapsed, kes end veel okkalise koore all peidavad, pragunenud koore seest välja piiluvad kastanikaksikud ja prisked, (veel …)
MARCELO GATICA BRAVO
Kakskeelne luulevalimik „Vientos del sur/Lõunatuuled“ (2015) on sündinud kahe esmapilgul vastandlikuna näiva maailma – Tšiili ja Eesti – ristumispunktis. Kultuuriruumid võivad luua ootamatuid sidemeid ning keel ja luule aitavad kaasa rikastava kokkupuute tekkimisele. Luuletajana ja hispaania keele õpetajana (veel …)
ELMER KOHANDI
Oma elutööga lõpusirgele jõudnud kirjastaja, endine alkoholi-, nüüdne internetisõltlane Samuel Riba on mures. Mures Suure Kirjanduse allakäigu ja peatse unustusse hääbumise pärast. (veel …)
Ángela Artero on õpetaja ja tõlkija. Ta on töötanud hispaania keele õppejõuna Kiievi ja Tartu ülikoolides, praegu elab Lõuna-Hispaaanias Almerías ja tegeleb lisaks õpetamisele ka kultuuriürituste korraldamisega. Allpool räägib ta meile oma viimasest tõlkest ühistöös Albert Lázaro-Tinauti ja Jüri Talvetiga – tegemist on esmakordselt hispaania keeles ilmunud Juhan Liivi luuletuste antoloogiaga, mille avaldas Madriidi kirjastus Xorki. (veel …)
MARIANNE-LIIS KÄÄRID
Värske Cervantese preemia laureaat, Hispaania vabatahtlik eksiilkirjanik Juan Goytisolo, on nn 20. sajandi keskpaiga põlvkonna üks silmapaistvamaid esindajaid. Ligi 60 aastat on meest peetud suureks kirjanikuks ja kodumaa kriitikuks, kelle pika karjääri jooksul on ilmunud mitukümmend edukat ilukirjanduslikku ning autobiograafilist teost, samuti esseesid ning artikleid. (veel …)
MARIANNE-LIIS KÄÄRID
Enrique Vila-Matase, 1948. aastal Barcelonas sündinud hispaania kirjaniku autobiograafiline teos „Pariisile ei tule iial lõppu“ (París no se acaba nunca) ilmus juba aastal 2003, eesti keeles on raamat kättesaadav aga möödunud aasta lõpust (2014) ning seda Kai Aareleiu tõlkes. Tegu on ühe tuntuma, auhinnatuma ning tõlgituma (teosed ilmunud 35 keeles) hispaania kirjanikuga, (veel …)
