- Manni lugemisblogi
- Jaan Martinsoni raamatublogi: "Võltskrimka, kus mõrvaloost olulisem on inimesed, dekadentlik Havanna, põlvkondlik pettumus, vankumatu sõprus ja nostalgia"
- Leonardo Padura Prima Vista festivalil 7. mail 2025
-
Esimene peatükk siin. / Saadaval ka e-raamatuna. Jaan Martinson: "(Krimi)kirjandusse satub liiga harva värskeid õhusõõme sealt, kust seda oodatagi ei oska. Enne oli Ernest Hemingway, nüüd Leonardo Padura, Kuubalt mõlemad. Hemingway oli saare parim enne Castrot, Padura pärast." Ühel sügisööl, kui Kuubale on liginemas hirmuäratav troopiline orkaan Felix ning lahkumisavalduse esitanud politseileitnant Mario Conde ehk Krahv tegeleb juba kolmandat päeva oma eluängi uputamisega rummipudelisse, leitakse ühes Havanna rannas laip. Tapetud Miguel Forcade oli kõrge riigiametnik, kes pärast 1959. aasta revolutsiooni korraldas kunstivarade sundvõõrandamist ning saavutas suure mõjuvõimu, äratades kahtlemata kadedust ja vimma. Mõjukast positsioonist ja eesõigustest hoolimata otsustas Forcade millegipärast ebaseaduslikult Miamisse emigreeruda ning naasis kodumaale mõistatuslikel põhjustel vaid veidi enne oma jõhkrat mõrva, justkui oleks tahtnud tagasi saada midagi väga väärtuslikku, mille olemasolust teadis vaid tema … Endine politseinik Mario Conde, kes on suutnud viimaks täita oma ammuse unistuse ja midagi kirjutama hakata, on sunnitud kirjutusmasina tagant tõusma ja asjasse selgust tooma. LEONARDO PADURA (1955) on rahvusvaheliselt tuntuim ja tõlgituim kaasaegne Kuuba kirjanik. Teda teatakse kui sõltumatut intellektuaali, kes ühendab oma loomingus ühelt poolt rahvalikkuse ja teisalt haritlase kriitilise pilgu ühiskonnale. Sarnaselt paljude teiste põlvkonnakaaslastega seisis Padura 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses, kui kuubalaste olmelised tingimused Nõukogude Liidu toetuse kadudes järsult halvenesid, silmitsi küsimusega, kas lahkuda Kuubalt või jääda kodumaale. Padura valis viimase. Kirjanik on oma loomingu eest pälvinud hulgaliselt tunnustusi, nende seas tähtsaimad on Kuuba riiklik kirjandusauhind (2012) ja Hispaania üks olulisemaid rahvusvahelisi kirjanduspreemiaid Astuuria printsessi auhind (2015). „Sügismaastik“ on neljas osa Padura krimisarjast „Neli aastaaega“, mis on tuntud ka kui „Havanna kvartett“. Romaanide tegevus toimub 1989. aasta Havannas ja igale aastaajale vastab üks romaan. Autor ise on neid nimetanud võltskrimiks, sest mõrvaloost olulisemaks seab ta olustiku ja inimesed, tähtsal kohal on dekadentlik Havanna, põlvkondlik pettumus, vankumatu sõprus ja noorpõlvenostalgia. Romaanide peategelane on politseileitnant Mario Conde ehk Krahv, kes parema meelega oleks hoopis kirjanik. MAARJA PAESALU on õppinud hispaania filoloogiat Tartu Ülikoolis ning saanud magistrikraadi Tallinna Ülikooli kirjaliku tõlke erialal, tema magistritöö käsitles reaalide tõlkimisest eesti proosa vahendamisel hispaania keelde. Maarja eestinduses on ilmunud ka Eduardo Mendoza „Gurbilt teateid ei ole” ning Alejo Carpentieri loomingut. Ta ise on kirjutanud raamatu „Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” (Pilgrim, 2016). Tema tõlkes on ilmunud ka varasemad Mario Conde sarja raamatud „Laitmatu minevik”, „Havanna tuuled“ ja „Maskiball”. Kirjastuse blogis räägib Maarja Conde-raamatutest ja annab lugemissoovitusi. Goodreadsi lugejate keskmine hinne: 4,03. Loe lisaks: -
Jaan Martinson: "Hea on see raamat niikuinii, aga lisaks ka hariv ja kultuurne ehk siis just selline, mis ületab jõuliselt ajaviitekirjanduse piirid. Ja kui keegi tuleb Padura „Havanna kvarteti“ teoste puhul ütlema, et krimka pole väärtkirjandus, siis vabandage..." Esimene peatükk siin. / Saadaval ka e-raamatuna. Havanna metsast leitakse siidpaelaga kägistatud transvestiidi surnukeha. Teatraalset punast kleiti kandnud noormees osutub lugupeetud diplomaadi pojaks. Mõrva uurivale politseileitnant Mario Condele hakkab vähehaaval avanema seksuaalvähemuste varjatud ja ekstravagantne maailm, mis tema matšolikku ilmavaadet esialgu ärritab. Algab poliitiline ja erootiline, teatraalne ja literatuurne, poeetiliselt sentimentaalne ja poliitiliselt ebakorrektne teekond 1980ndate Havannas ja 1960ndate Pariisis, kus Conde teejuhiks saab legendaarne ja andekas, kommunistliku režiimi poolt oma kuulsuse tipul tühistatud dramaturg ja lavastaja Alberto Marqués – värvikas isiksus, kelle loo kaudu avaneb sotsialistliku Kuuba loomeinimeste keeruline saatus. „Maskiball“ on kolmas osa Leonardo Padura romaanisarjast „Neli aastaaega“ – tuntud ka kui „Havanna kvartett“ –, mille tegevus toimub 1989. aasta Kuubal. Igale aastaajale vastab üks romaan, kuigi lugeda sobib neid ükskõik millises järjekorras. Sarja peategelane on politseileitnant Mario Conde, kes tunneb lõputut nostalgiat oma 1960ndatel möödunud koolipõlve järele ning tahaks parema meelega olla hoopis kirjanik. LEONARDO PADURA on 1955. aastal Havannas sündinud Kuuba kirjanik, ülikoolis õppis ta hispaania keelt ja kirjandust. Teda tuntakse kui sõltumatut intellektuaali, kes ühendab oma loomingus ühelt poolt rahvalikkuse ja teisalt haritlase kriitilise pilgu ühiskonnale. Sarnaselt paljude teiste põlvkonnakaaslastega seisis Padura 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses, kui kuubalaste olmelised tingimused Kuubas Nõukogude Liidu toetuse kadudes järsult halvenesid, silmitsi küsimusega, kas lahkuda Kuubalt või jääda kodumaale. Padura valis viimase. Kirjanik on oma loomingu eest pälvinud hulgaliselt tunnustusi, nende seas tähtsaimad on Kuuba riiklik kirjandusauhind (2012) ja Hispaania üks olulisemaid rahvusvahelisi kirjanduspreemiaid Astuuria printsessi auhind (2015). MAARJA PAESALU on õppinud hispaania filoloogiat Tartu Ülikoolis ning saanud magistrikraadi Tallinna Ülikooli kirjaliku tõlke erialal, tema magistritöö käsitles reaalide tõlkimisest eesti proosa vahendamisel hispaania keelde. Maarja eestinduses on ilmunud ka Eduardo Mendoza „Gurbilt teateid ei ole” ning Alejo Carpentieri loomingut. Ta ise on kirjutanud raamatu „Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” (Pilgrim, 2016). Tema tõlkes on ilmunud ka teised Mario Conde sarja raamatud „Laitmatu minevik”, „Havanna tuuled” ja „Sügismaastik”. Kirjastuse blogis räägib Maarja Conde-raamatutest ja annab lugemissoovitusi. Goodreadsi lugejate keskmine hinne: 3,79. Loe lisaks:- Jaan Martinsoni blogi
- Tartu Linnaraamatukogu lugemissoovitus
- Triinu lugemisblogi
- Manni lugemisblog
-
Valner Valme: "Conde kulgemised Havannas ning selle linna mitmekihiline õhustik on selle romaani plussid, ja tänu Toledo kirjastusele, sest kuidas muidu jõuaks meieni Kuuba kriminaalromaanid!" Esimene peatükk siin. / Saadaval ka e-raamatuna. Mario Conde on keskealine Havanna politseinik, kes tegelikult eelistaks olla kirjanik. Ta jagab oma kodu vanaisa järgi nime saanud tapluskala Rufinoga ning oma üksildasi õhtuid ülekaalulise ratastoolis sõbraga. Ühel põrgulikult palaval ja tuulisel päeval armub Conde pööraselt ja pöördumatult tänaval kohatud naisesse, kes kõigi tema muusikaliste fantaasiate kulminatsioonina armastab džässi ja mängib saksofoni. Samal ajal aga peab nostalgitsemisele kalduv armunud politseinik jälile saama, kes on tapnud noorukese laitmatu iseloomustusega kooliõpetaja, ning satub mädanevasse maailma, kus tõusiklikkus, mõjuvõimuga kauplemine, uimastite tarbimine ja pettused paljastavad 1980. aastate Kuuba ühiskonna pahupoole. LEONARDO PADURA on 1955. aastal Havannas sündinud Kuuba kirjanik, ülikoolis õppis ta hispaania keelt ja kirjandust. Teda tuntakse kui sõltumatut intellektuaali, kes ühendab oma loomingus ühelt poolt rahvalikkuse ja teisalt haritlase kriitilise pilgu ühiskonnale. Sarnaselt paljude teiste põlvkonnakaaslastega seisis Padura 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses, kui kuubalaste olmelised tingimused Kuubas Nõukogude Liidu toetuse kadudes järsult halvenesid, silmitsi küsimusega, kas lahkuda Kuubalt või jääda kodumaale. Padura valis viimase. Kirjanik on oma loomingu eest pälvinud hulgaliselt tunnustusi, nende seas tähtsaimad on Kuuba riiklik kirjandusauhind (2012) ja Hispaania üks olulisemaid rahvusvahelisi kirjanduspreemiaid Astuuria printsessi auhind (2015). Ilmselt ainult kuubalane on võimeline kirjutama niivõrd poeetiliselt, peaaegu sentimentaalselt sigaritest, rummist ja pesapallist. Muidugi ka sõprusest, armastusest ja söögist. Ja Havannast. MAARJA PAESALU on õppinud hispaania filoloogiat Tartu Ülikoolis ning saanud magistrikraadi Tallinna Ülikooli kirjaliku tõlke erialal, tema magistritöö käsitles reaalide tõlkimisest eesti proosa vahendamisel hispaania keelde. Maarja eestinduses on ilmunud ka Eduardo Mendoza „Gurbilt teateid ei ole”, Alejo Carpentieri loomingut ning teised Mario Conde sarja raamatud „Laitmatu minevik”, „Maskiball” ja „Sügismaastik”. Kirjastuse blogis räägib Maarja Conde-raamatutest ja annab lugemissoovitusi. Loe lisaks:- Jaan Martinsoni soovitus Rahva Raamatu blogis
- Eesti Päevalehe raamatublogi: "Rummiga leotatud Kuuba boolero mõrva ja tulikuuma armastusega"
- Valner Valme raamatusoovitus Edasis
- Kirjandussaate "Gogol" lugemissoovitus
- Tartu Linnaraamatukogu lugemissoovitus
- Manni lugemisblogi
-
Esimene peatükk siin. / Saadaval ka e-raamatuna. Jaan Martinson: "Niisiis... „07.07.2007“ on kohustuslik kirjandus kõigile krimkasõpradele. Veelkord: KOHUSTUSLIK!" 7. juuli 2007 on aseprefekt Rocco Schiavone elus sünge ja saatuslik kuupäev, mis on jäänud teda saatma lõputu valu-, raevu- ja süükoormana, ununemata päeval ega öösel. Samal ajal kui armastatud Marina ähvardab ustavate, kuid kahtlaste sõprade kambas tegutseva Rocco maha jätta, saab aseprefekt jälile rahvusvahelisele narkokaubanduse võrgustikule ning Roomas vallanduvad sündmused, mille tagajärjed painavad Roccot ka kümme aastat hiljem külmas ja lumises Põhja-Itaalia suusakuurordis. Rocco Schiavone on peategelane ka Antonio Manzini raamatutes „Must rada“, „Aadama küljeluu“, „Maikuu lumi“ ja „Kevadpuhastus”. „07.07.2007“ jutustab sellest, mis eelnes neis neljas juba tuttavas raamatus toimunule. Goodreadsi lugejate keskmine hinne: 4,25 Lugejate soovitused:- Jaan Martinsoni raamatublogi: "Krimkafänni kohustuslik kirjandus"
- 2023. aasta parimad kriminaalromaanid
-
HEA HIND!
Esimene peatükk siin. / Saadaval ka e-raamatuna. Jaan Martinson: "Ammu pole kätte juhtunud sedavõrd üheöö raamatut, et ei pane enne käest, kui see läbi saab." Rikka ehitusettevõtja perekond maalilises Põhja-Itaalias varjab saladust. Tegu on inimrööviga, millest politseile ei ole teada antud. Aseprefekt Rocco Schiavone saab vihje jälile juhuslikult ning tajub, et kusagil karjub keegi meeleheitlikult appi. Algab mäng mitmel mängulaual: Roccol tuleb välja uurida, mis peitub privilegeeritud seltskonna väliselt laitmatu fassaadi taga, joosta võidu ajaga, et päästa inimelu, ning heita valgust halli tsooni, kus kohtuvad äri ja maffia. Põhitegevusliini kõrval jookseb teinegi sündmustik, mis saab alguse torssis peaprefekti hämarast minevikust ning seal varitsevast saladusest, mis end ikka ja jälle talle meelde tuletab. Samal ajal muutuvad üha keerulisemaks ka Rocco naissuhted ning kõige tipuks sajab tema täielikuks õuduseks keset õitsvat maikuud maha lumi … „Maikuu lumi“ on Rocco Schiavone seeria kolmas osa, varem on eesti keeles ilmunud „Must rada“ ja „Aadama küljeluu“, seeriat jätkavad "Kevadpuhastus" ja "07.07.2007". Aga kindlasti on iga osa loetav ka eraldi loona. Jaan Martinson nimetas "Maikuu lume" 2020. aasta üheks parimaks krimiraamatuks! Lugeja soovitab:- Jaan Martinsoni arvustus Päevalehes: "Krimipärl Itaaliast"
- Jaan Martinsoni soovitusi suvelugemiseks Päevalehes
- Rahva Raamatu kirjastaja René Tendermann soovitab krimikirjandust
- Aasta parimad kriminaalromaanid "Ringvaates"
-
HEA HIND!
Esimene peatükk siin. / Saadaval ka e-raamatuna. Jaan Martinson: "No need raamatud on head... Loed mönuga. Üks asi on itaalialikkus, aga dottor Schiavone persoon... Pehmelt öeldes pahapoisilik, aga see-eest kirglik ja rumalust mitte taluv." Võluvasse Põhja-Itaalia suusapiirkonda on saabunud kauaoodatud kevad. Ometi ootavad samal ajal lahendust suurte ehitusprojektidega seotud hämarad teod ja aseprefekt Rocco Schiavone korteris toimunud mõrv, mille tegelik sihtmärk oli Rocco ise. Olukord muutub veelgi keerulisemaks, kui vanglas tapetakse inimröövis süüdistatud maffialiige Mimmo Cuntrera. Kevadine õhk lõhnab kättemaksu järele … Ja kas Rocco ise on valmis oma minevikukummitustest lahti laskma? Samast sarjast on ilmunud „Must rada“, „Aadama küljeluu“, „Maikuu lumi“ ja „07.07.2007“ Lugeja soovitab:- Jaan Martinsoni raamatublogi: "Dottor Schiavone saagad... paradiislik lugemine"
- Karl Martin Sinijärve raamatusoovitus
-
HEA HIND!
Esimene peatükk siin. / Saadaval ka e-raamatuna. Manni lugemisblogi: "Lugeda oli taas kord mõnus. Üleliigset pasundamist ei olnud ja kuigi Roccol olid omad pahed, siis üle võlli ta sellega ei läinud, vähemalt nii palju, et see oleks lugu ennast seganud. Pigem jättis järgmist osa ootama, et näha, kuidas need mustad otsad edasi kulgevad ja millal ta vahele jääb." Rocco Schiavone on tõredaloomuline ja sageli kahtlaste töömeetoditega politseiuurija, kes hämaratel asjaoludel on saadetud Põhja-Itaaliasse Valle d’Aosta ringkonda. Elupõlise roomlasena vihkab ta lund ja keeldub kategooriliselt kandmast rohmakaid talvesaapaid, rikkudes kõrgi kangekaelsusega Alpide suusakuurorti oludes täiesti sobimatuid Clarkse. Schiavone esimene juhtum uues töökohas käivitub siis, kui õhtuse rajahoolduse käigus ilmub lume alt välja surnukeha. "Must rada" on Rocco Schiavone seeria esimene raamat, samast sarjast on ilmunud ka "Aadama küljeluu", "Maikuu lumi", "Kevadpuhastus" ja "07.07.2007". Lugejate soovitused:- Jaan Martinsoni raamatublogi: "Clarksid jalas Itaalia lumes"
- Kultuuritarbija 60 blogi
- castorbakar.wordpress.com
- Manni lugemisblogi
-
HEA HIND!
Esimene peatükk siin. / Saadaval ka e-raamatuna. Jaan Martinson: "Suur kummardus kirjastusele Toledo, mis avardab meie maailmapilti, suhtugu kõrged kirjandusteadlased krimiromaanidesse, kuidas soovivad. Paar aastat tagasi ilmus siinmail Argentina krimka, Claudia Piñeiro „Betty Boop”, nüüd siis saame tutvuda Kuuba selleteemalise kirjandusega. Kusjuures mõlemal puhul tuleb tunnistada, et tegu on väärtkirjanduse, mitte sendise romaaniga." Ühel nädalavahetusel 1989. aasta Havannas raputab politseinik Mario Conde pohmelusest üles telefonikõne. Helistajaks on Vana, tema ülemus, kes annab lahendamiseks saladusliku ja pakilise juhtumi: tööstusministeeriumi kõrge ametnik Rafael Morín pole mitu päeva koju ilmunud. Juhuse tahtel on kadunud mees Conde koolivend, kes juba tollal järgis eeskujulikult reegleid ning paistis silma enesekontrolli poolest. Kõige krooniks tuleb Condel juhtumit lahendades seista silmitsi oma noorusarmastuse Tamaraga, kes nüüd on kadunud mehe abikaasa. Conde toob hiilgava karjääri teinud Rafael Moríni näiliselt laitmatust minevikust päevavalgele muret tekitavaid varje. „Laitmatu minevik“ on esimene osa Kuuba kirjaniku LEONARDO PADURA raamatusarjast, mille peategelaseks on uurija Mario Conde. Raamatu tegevus annab elutruu kirjelduse 1980ndate Kuuba olustikust ja ühiskonnast, mida iseloomustas veel suhteline sotsiaalne võrdsus (kuigi oli teistest võrdsemaid). Samuti vaatab peategelane tagasi oma noorpõlvele 1960ndatel ja tollal valitsenud äratuntavalt kommunistlikule retoorikale. Seeria on toonud Padurale rahvusvahelise tuntuse ja seda on tõlgitud 23 keelde. MAARJA PAESALU on õppinud hispaania filoloogiat Tartu Ülikoolis ning saanud magistrikraadi Tallinna Ülikooli kirjaliku tõlke erialal, tema magistritöö käsitles reaalide tõlkimisest eesti proosa vahendamisel hispaania keelde. Maarja eestinduses on ilmunud Eduardo Mendoza „Gurbilt teateid ei ole” ning Alejo Carpentieri loomingut. Ta ise on kirjutanud raamatu „Ehtsa elu maik. Palverännak maailma äärele” (Pilgrim, 2016). Mario Conde sarjast on ilmunud veel ka tema tõlgitud „Havanna tuuled”, „Maskiball” ja „Sügismaastik”. Kirjastuse blogis räägib Maarja Conde-raamatutest ja annab lugemissoovitusi. Lugejad soovitavad:- Jaan Martinsoni arvustus Päevalehes: "Kuuba krimka kirjeldab Kuubat: Pesapall. Hemingway. Sigarid. Rumm. Raju seks"
- Sigrid Kõiv Postimehes: "Poeetiliselt nostalgiline kriminaalsus"
- Manni lugemisblogi
- Sehkendaja blogi
- Tartu Linnaraamatukogu lugemissoovitus
-
Esimene peatükk siin. Jaan Martinson: "Kui mõnd roimaraamatut saab pidada lummavaks, siis Claudia Piñeiro „Betty Boop” seda on. Täiesti uskumatu, et keset päist päeva tuleb külla Argentina krimka. Ja see on hunnitu." Rangelt turvatud rikaste asumis leiab koduabiline mõjuka töösturi surnukeha. Järgneb veel rida justkui juhuslikke surmasid – kõik omamoodi ootuspärased lõpud ohvrite elumustris… Endise armukese palvel satub päevalehele mõrvade tagamaid kajastama endine menukas krimikirjanik Nurit Iscar, kes on saanud hüüdnime seksika ja isepäise multifilmikangelanna Betty Boopi järgi. Koos Nuritiga hakkavad mõistatuste jälgi ajama ametist taandatud staažikas reporter Jaime Brena ja nimetu kollanokk lehe krimirubriigist. Naiselikku bravuuri lisavad Nuriti särtsakad ja elukogenud sõbrannad, kes tema armuelul murelikult silma peal hoiavad. Argentiina krimikirjanduse kuningannaks tituleeritud CLAUDIA PIÑEIRO (1960) on auhindu pälvinud nii kirjaniku kui ajakirjanikuna, kuid eelkõige on ta kuulsust ja edu kogunud kriminaalromaanidega. Tema loomingut iseloomustab terav pilk ühiskonnale, millele ta sageli läheneb läbi mõrvaloo intriigi – see jääb aga vaid üheks romaani tegevusliinidest. Kirjanik ise on öelnud, et kriminaalromaani narratiivne struktuur aitab tal lugusid jutustada. Nii on ka „Betty Boopis“ (hispaania keeles Betibú, 2010) süžee käivitajaks mõrvade ahel, mis ühelt poolt annab võimaluse luua elulisi karakteriga tegelaskujusid ning teravat ja humoorikat dialoogi, ning teisalt portreteerida praegusaegset Argentiinat, avades jõuka kõrgkihi endasse kapseldunud elustiili, lahates laiemalt tänapäevase ajakirjanduse ja võimu suhteid ning meedia positsiooni ühiskonnas. Piñeiro on klassikute Borgese ja Cortázari järel tõlgituim Argentiina autor. Raamatu tõlkija MARIA KALL on eestindanud nii Hispaania kui Ladina-Ameerika kirjandust, samuti on ta üks Eesti vähestest katalaani keele tõlkijatest. Toledo kirjastuses on tema tõlkes ilmunud veel Fernando Aramburu „Isamaa“, Ángeles Mastretta „Armuvalu“ ja Emma Reyese „Emma raamat“. Mini-intervjuud tõlkijaga saab lugeda siin. Loe lisaks:- Jaan Martinson: "Lummav kriminaalne külaline Argentinast"
- Toledo blogi: "Krimikirjanduse kuninganna idülllilises/ähvardavas country's"
- Tartu linnaraamatukogu lugemissoovitus
- Manni lugemisblogi
- Sehkendaja lugemisblogi
- Kultuuritarbija60 blogi
- Pressiteade
-
HEA HIND!Läbimüüdud
Esimene peatükk siin. / Saadaval ka e-raamatuna. Jaan Martinson: "Raamat on täis Itaaliat, säravaid repliike, peent huumorit ja tunnet, et nõnda kaua, kui Schiavone-suguseid leidub, on lootust õiglase(ma)le maailmale." Kui koduabiline Irina avab Baudode perekonna korteri ukse, ei aima ta veel midagi halba, kuid õige varsti tormab karjudes tagasi tänavale. Korter on segi pööratud ja lambikonksu küljes ripub majaperenaise surnukeha. Esmapilgul näib tegu olevat enesetapuga… või on see hoopis luhtaläinud sissemurdmine? Kas jõhkralt otsekohest ja küünilist, kuid samal ajal tundliku intuitsiooniga aseprefekt Rocco Schiavonet on võimalik valejälgedele juhatada? Schiavone asub lahendama oma teist mõrvajuhtumit vaenuliku kliimaga Itaalia Alpides, pistes samal ajal rinda oma isiklike kummitustega minevikust: ta igatseb ikka kodulinna Rooma järele ja õhtuti külastab teda mõtetes tema naine Marina. Rocco Schiavone seeriast on ilmunud ka „Must rada“, "Maikuu lumi" ja "Kevadpuhastus". Lugejate soovitused:- Ringvaade: Jaan Martinson reastas oma möödunud aasta kõige lemmikumad krimkad
- Jaan Martinsoni raamatublogi: Itaalia päikesekiir. Nagu hahetus
- Manni lugemisblogi
